Postitas:
spordiblogi. Aeg: 15.05.12 12:45.
Kommentaare pole.
Loetud: 20 korda.
Pühapäevase Tartu nn jooksumaratoni tulemus on tekitanud kogu Eestis palju küsimusi. Kuidas oli võimalik parandada mullust aega 1:39.42 ligi kuus minutit, 1:33. 56ni, ning kärpida neli aastat tagasi joostud raja isiklikust tippmargist 1:37. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 14.05.12 12:17.
Kommentaare pole.
Loetud: 43 korda.
Tartu nn jooksumaratoni stardis oli mul ainult üks küsimus: kust leida tempomeister, kes jälgib kiirust 4.00-4.05/km. Küsisin seda isegi kõva häälega, aga keegi ei pakkunud ennast välja. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 11.05.12 14:09.
Kommentaare pole.
Loetud: 46 korda.
Juba öö algul tundus olukord kahtlane. Me ei leidnud reisikaaslase Jaanus Laidveega sobivat ööbimiskohta, ei minu hinnangul taskukohast motelli ega telklates vaba telkimiskohta. Nii ei jäänud viimases hädas muud üle, kui hakata sõitma San Rafael Swellis läbi kaljulõhe vanade uraanikaevanduste juurde viivat teed pidi ja otsida selle ääres heledate seinte varjus paik, kus telk püsti panna (foto vasakul). Leitud ööbimiskoht osutus iseenesest maaliliseks, aga järgnevad tunnid väga vaevaliseks. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 09.05.12 10:24.
Kommentaare pole.
Loetud: 45 korda.
Nii suurt mõnu ei ole ma maastikurattasõidust veel kunagi tundnud, ja usun, et enamik teist ka mitte. Olime keeranud reisikaaslase Jaanus Laidveega Green Riveri ja Hanksville?i vaheliselt 24. maanteelt kruusateele (foto paremal), mis viib üle lõputu kõnnumaa 75 km kaugusele The Maze?i, nn Kanada-aluse Ameerika ilmselt kõige eraldatumasse ja metsikumasse kanti Canyonlandsi rahvuspargi lääneosas. Seal võtsime Hans Flat Ranger Stationist, mis on sisuliselt üks treiler kesk eimidagit (foto vasakul), backcountrysse sõitmise loa, mille olin juba mitu kuud tagasi reserveerinud. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 07.05.12 15:11.
Kommentaare pole.
Loetud: 54 korda.
UUS: All lisatud link pildialbumi juurde! «Tere, mehed, kas te maasturitee lõpus meie rattaid ka nägite?» Mehi oli kolm ja nad tulid juba teist korda vastu. Esmalt tulid siis, kui matkasin koos reisikaaslase Jaanus Laidveega Canyonlandsi rahvuspargi The Needlesi piirkonna kõige kaugemasse nurka, Chesleri parki. Ja teist korda, mil oma küsimuse esitasin, siis, kui Chesleri pargist suundusime tagasi sinna, kuhu oma rattad olime jätnud. Ja kust autoga kaugemale edasi sõita ei saa. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 05.05.12 13:05.
Kommentaare pole.
Loetud: 71 korda.
Mõnikord sekkuvad kõrgemad jõud. Kuid nende märguandeid tuleb osata lugeda. Reisikaaslane Jaanus Laidvee rääkis juba mitu päeva, et vaat kui jõuame Eestisse tagasi ja inimesed küsivad, kas Moab Rimi peal käisite ? kuidas sa siis vastad, et ei käinud. Aga Moab Rim ei kuulunud minu plaanidesse. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 04.05.12 13:50.
Kommentaare pole.
Loetud: 53 korda.
Juba selle raja nimi kõlab kurjakuulutavalt ? Hell?s Revenge, Põrgu kättemaks. Moabi maasturiradade autoriteetseim teejuht ütleb otse, et Hell?s Revenge on raske, ohtlikult järskude tõusude ja langustega liivakiviseljandikel ning üle astangute, mis nõuab rehvidelt väga head nakkuvust ja autolt kõrget kliirensit ega ole seega mõeldud algajaile (foto paremal). Kuid me ei kavatsenud koos Jaanus Laidveega Põrgu kättemaksu proovida autoga. Otsustasime oma isiklikud võimed proovile panna ning läksime rajale ratastega. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 03.05.12 09:35.
Kommentaare pole.
Loetud: 57 korda.
Ööbime Jaanus Laidveega Moabis Lazy Lizardi hostelis, kus meil on väike palkmajake (foto paremal), milles on lai nari korraliku madratsi, kahe padja ja voodipesuga, laud kahe tooliga ning radiaator, kui öösel peaks külmaks minema. Moab asub ju kõrbes, ja kõrbes on temperatuuri kõikumised öösel-päeval suured. Me ei maksa selle majakese eest 40 dollaritki, mis on Moabi üks soodsamaid ööbimishindu. Teine koht, mida soovitan, on OK RV Campground, kus meil oli kolm esimest ööd samuti majake, milles oli lisaks radiaatorile isegi külmik, ja too maksis ligi 38 dollarit. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 02.05.12 09:45.
Kommentaare pole.
Loetud: 71 korda.
Lõpuks õnnestus oma silmaga näha ? peaaegu ? ja kõrvaga kuulda, kui neetult ohtlik kant on Moab. Aga pole ka ime, kui kevadeti kogunevad siia maastiku- ja samuti maanteeratturid, maasturite, mootorrataste ja ATVdega sõitjad, kaljuronijad ja igat masti aerutajad. Moabist on saanud tõeline outdoorsi-hullude, seiklus- ja adrenaliiniküttide meka. Aga kuhu sedasorti inimesed kokku kogunevad, seal pole varem või hiljem õnnetustest pääsu. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 29.04.12 09:15.
Kommentaare pole.
Loetud: 144 korda.
Mul soovitati Deadman?s Ridge?i, Surnud mehe aheliku peale rattaga sõitma mitte minna. Mitte tungivalt, aga kohaliku arvamus kõlas, et see on üksjagu tehniline, ja liiati on õhtu lähenemas. Aga kui oled päeva esimeses pooles läbinud Poison Spider Mesa Traili ehk Mürgiämbliku mäe raja, mille kohta kaks Colorado meest olid kaks päeva varem maininud, et see on kohati ohtlik, siis ei saa ju väga tõsiselt võtta manitsusi, et mingi väiksel ja madalal kivisel ahelikul kulgev rada võiks probleeme tekitada. Colorado jõe äärest algav Poison Spider Mesa maastikurattarada kuulub Moabis raskemate hulka. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 26.04.12 12:28.
Kommentaare pole.
Loetud: 88 korda.
Õhtupoolikul läks olukord pinevaks, isegi kriitiliseks. Et asjalood närvesöövaks võiks kiskuda, seda ei osanud küll kuidagi ette näha.Seda enam, et päev algas emotsionaalselt kõrghelistikus. Sõitsime reisikaaslase Jaanus Laidveega autoga Moabist 30 km loodesse Bartlett Washi. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 24.04.12 13:26.
Kommentaare pole.
Loetud: 92 korda.
«Kuule, lõpetame selle sõidu siin ära, pilt on niigi selge!» püüdsin reisikaaslast Jaanus Laidveed veenda. Aga ta ei võtnud mind kuulda. Pigem võttis asja hasardiga. Päeva alustuseks sõitsime piki Colorado jõe kaldapealset Kane Creek Roadi mööda lõunasse, et rünnata Hurrah Passi, mis on Moabi üks jõukohasemaid klassikalisi maasturiteid (foto paremal). Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 22.04.12 13:49.
Kommentaare pole.
Loetud: 126 korda.
Ükskord saabus päev, mil tegevusplaanides jõudis järjekord maailmakuulsa Slickrock Bike Trailini. Mõne teooria järgi polevatki see õige maastikurattur, kel Slickrock Bike Trail läbimata. Vähemasti pole ta õige selles mõttes, et pole näinud kõike, mida maastikurattasõidul on pakkuda ? ja ei ole näinud selle ala kõige paremat pakkumist. Päeva esimest poolt alustasime reisikaaslase Jaanus Laidveega väikse d?iibiretkega. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 20.04.12 13:22.
Kommentaare pole.
Loetud: 102 korda.
Maasturitee, mis keris Moabi põhimaantee ääres piki tumepunase liivakõrgendiku külge üles taeva poole, ajas hirmujudinad naha vahele. Esiteks oli tee neetult auklik ja kivine, teiseks järsk ja tolmune ning tagatipuks kõrge-kõrge serva ääres (foto all paremal).Kui poleks Jaanus Laidveed, kellega ma talvel Tartu teatesuusamaratoni ühes võistkonnas sõitsin ? ja keda ma mullu Viru maratonil võitsin, kuigi seda ei taha ta väga meenutada ?, siis sellest mäest poleks ma söandanud üles ronida. Ja ka mitmed eelmiste päevade teed oleks jäänud mul varakult pooleli. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 19.04.12 08:44.
Kommentaare pole.
Loetud: 159 korda.
Ma ei üritanudki varjata, et käed hirmust värisesid. Alustasime esimest tõelist Moabi-päeva linnast ligi 25 km loodes, kui keerasime Mill Canyon Roadile, et sõita Tusheri tunneli juurde. Viimased kilomeetrid enne kohale jõudmist läksid piisavalt hulluks, nii et kui poleks olnud Jaanus Laidveed, kellega kuulusime talvel Tartu suusamaratonil ühte meeskonda, kes julges võtta minust rohkem riske ja kellel on ka suuremaid kogemusi autoroolis, oleksin ammu meie Chevy Terraini tee kõrvale sättinud ja rattaga edasi läinud. Ometi ei lubanud ma tal teed päris lõpuni sõita, sest viimane laskumine oli ikka väga auklik ja kivine ja järsk. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 16.04.12 09:09.
Kommentaare pole.
Loetud: 137 korda.
Tuul oli hommikul nii vali, et keerutas Bonneville?i soolatasandikel koguni valgeid pilvi üles. See oli seda üllatavam, et Utah? lääneservas vastu Nevada piiri laiuval maailmakuulsal autode kiirusrekordite püstitamise valgel tasandikul oli pinnas kohati nii niiske, et vesi lausa sillerdas. Kust too tolm küll võis tulla? Jaanus Laidvee, kellega talvel koos Tartu teatesuusamaratoni sõitsime, utsitas, et proovigu ma järele, kas vesi on ka soolane. Ütlesin resoluutselt «ei» ? pole ju mõtet riskida juba Ameerika esimesel treening-, puhkuse ja seiklusnädalal mõnda häda endale külge saada. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 13.04.12 17:02.
Kommentaare pole.
Loetud: 205 korda.
Pidin juba töölt koju siirduma, et pakkuda ootust ja pinget, kust küll järgmine sissekanne võiks tulla, aga siis silmasin värskes Newsweekis hoiatavat infot, millest ei saa jätta häid konkurente teavitamata. Sest kes teab, äkki muidu keeravad arutu ja peamiselt vaid pulssi (sic!) jälgiva treeninguga kogu oma elu nässu. Vastutustundeline inimene peab ju teisi hoiatama, isegi kui nood on rivaalid, kes teda iga hinna eest edestada püüavad. Newsweek annab väikses kastikeses pealkirja "Coitus Interruptus" all teada, et "värske uurimus lisab jalgrattasõidu nende tegevuste ja pahede nimekirja, mis hävitavad teie seksuaalelu". Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 11.04.12 22:18.
Kommentaare: (1).
Loetud: 212 korda.
Nii kui 17. märtsil jooksma hakkasin, pole siiamaani pidama saanud. Selles mõttes, et mitte ühtki päeva pole jooksmata vahele jäänud. Kaks tosinat trennipäeva ühtejutti ? arvan, et see on isiklik rekord. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 10.04.12 21:32.
Kommentaare pole.
Loetud: 245 korda.
Tänane Eesti Päevaleht avaldab suure leheküljelise graafiku, kus võrdleb, kui palju on reedel ETV ekraanil linastuval põnevussarjal "Alpimaja" seost Andrus Veerpalu dopingujuhtumiga.Eile õhtupoolikul, pärast trenni, lõpetasin seriaali avaosa vaatamise. Salaallikas ERRist, täiesti legitiimne, andis mulle ftp-juurdepääsu esimesele osale. Sest reedel võib mul seriaali vaatamisega kiireks minna - miks, see selgub loodetavasti nädala lõpus. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 09.04.12 09:26.
Kommentaare pole.
Loetud: 167 korda.
Nädalatagune kohtumine spordipsühholoog Aave Hannusega tegi mulle nii mõndagi selgemaks. Ei, ta ei andnud mulle nõu, ja ega võõras nõu suurt imet teekski - sest kõik, mis on võõras, pole omane. Oluline on osata teise inimese jutust endale õiged tähelepanekud ja järeldused teha. (Sel teemal kirjutasin laupäevasesse Postimehe Arterisse põhjaliku loo. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 06.04.12 21:05.
Kommentaare pole.
Loetud: 202 korda.
Eelmise kuu lõpus jooksis pea märkamatult uudisvoost läbi teade, et Ksenija Balta, Andres Oper ja Margus Metstak on lahkunud Keskerakonnast. Igatahes ei tekitanud nende lahkumine peaaegu mingit vastukaja võrreldes selle a?iotaa?iga, kui vähemasti Balta ja Oper Keskerakonnaga liitusid.Miks? Sest eks seda oligi oodata. Algusest peale ei paistnud motiivid, mis neid Keskerakonda viisid, sugugi maailmavaatelised. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 03.04.12 17:38.
Kommentaare pole.
Loetud: 284 korda.
"Nii et tootegi ekraanile ühe skandaalse sarja?" küsisin telefonis pikema sissejuhatuseta ERRi esindajalt Anneli Tõevere-Kaurilt, kes on aastate jooksul mind suurasutuse pressiesindajana alati lahkelt aidanud."Ma ei julge seda sõna tavaliselt kasutada, aga seekord kasutaks küll," vastas ta samasuguse otsekohesusega, nagu olin küsinudki. Ta tunnistas, et on näinud viieosalise sarja esimest osa, ja too mõjus valusalt. Aga ilmselt pahaaimamatult - igatahes sellele ei osanud Tõevere-Kaur põhjendatud seletust anda (kuid selles pole tal mingit süüd) - on ETV sättinud avaosa näitamise ajaks reede, 13. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 02.04.12 20:08.
Kommentaare pole.
Loetud: 262 korda.
ETTEVAATUST: FOTO NÕRGANÄRVILISTELE MITTESOOVITAV!Ei ole Kaia Kanepi ja Mare Porgi kaasus mindki puutumata jätnud. Täna hommikul kohtusin Eestis hinnatud spordipsühholoogiga. Nüüd tean, mis Eesti sportlastele peamiselt muret teeb. Saate ka peagi teada - jälgige ajakirjandust! Aga kogu väärt kraam mu meediatoodangusse ei mahtunud, mõned olulised tõdemused jäid üle. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 30.03.12 09:38.
Kommentaare pole.
Loetud: 295 korda.
Olgu targu öeldud, et järgnev võib mõningaid ?okeerida. Aga kui olete kinos vaadanud "Näljamänge" ("The Hunger Games"), millest Eestis kriitika on kahetsusväärselt loonud mulje kui mingite teismeliste tüdrukute linateosest, ja selle üle veidi sügavamalt järele mõelnud, siis küllap mõistate, et mu järgnevad ettepanekud, kuidas spordivõistlusi publikuhuvi rahuldamiseks elavdada, ei ole sugugi päris laest võetud.Lühidalt, film on sellest, kuidas valitakse loosiga välja kaks tosinat 12-18-aastast noort, sõidutatakse nad pealinna, kus neid uhkelt vastu võetakse, kus neid üles mukitakse ja kus neile õpetust jagatakse, sest neid valmistatakse ette suureks tele?õuks. Täpselt nii, nagu enamikus neis reality-saadetes, olgu nad paksudest, kes peavad tagumiku trimmi tantsima, või peenikestest, kes loodavad saada supermodelliks. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 28.03.12 10:30.
Kommentaare pole.
Loetud: 408 korda.
Liiga lihtsalt lasevad paljud, sealhulgas mõnikord mu kolleegidki, end suusatreener Mati Alaveril teinekord ära rääkida. Ja rääkida see mees oskab! Tal on alati varuks igasuguseid võrdlusi, mis peavad näitama, justkui oleks kõik hästi ja läheks plaanipäraselt - ja isegi paremini, kui väliselt paistab. Üks klassikalisi võtteid on rääkida, kuidas Eesti nüüdsed distantsisõitjad on oma vanuse kohta paremad kui Jaak Mae ja Andrus Veerpalu sama vanalt. Mind see jutt ei veena. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 26.03.12 13:41.
Kommentaare pole.
Loetud: 370 korda.
Huvitavad inimesed juhtisid nädalavahetusel tähelepanu, et Eesti kuulsa endise tippsuusataja Jaak Mae nime juures leidub FISi koduleheküljel märge "Not active. Not allowed - return to competition rule", aga sellegipoolest, vaatamata võistlemist keelavale märkele, osales Mae nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel. Huvitav on see, et Kaspar Kokal ei ole nimetatud märget nime juures, kuigi tema on ju ka tippspordist loobunud, ja Vahur Teppanil ka mitte, mis siis, et temagi on loobunud. Kõige halvemad on olukorrad, kus valitseb selgusetus ja kus tekib põhjust igasugusteks kahtlustusteks. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 22.03.12 16:43.
Kommentaare: (1).
Loetud: 421 korda.
Talvise Tartu maratoni eel kohtusin Eesti suusakoondise kauase endise liikmega, kes rääkis, mis küsimus painab norrakaid seoses Andrus Veerpalu positiivse dopinguprooviga. Mu vestluskaaslane viitas ka Norra tippsuusatajale, kelle nime olen paraku unustanud, kuid see polegi tähtis. Tähtis on see, mida norrakas oma küsimusega väljendas. Ta oli nimelt pärinud: "Kas see, mis Veerpaluga juhtus, oli ühekordne, või oli sedasi toimitud juba pikemat aega?"Mina ei ole inimhingede insener. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 20.03.12 10:44.
Kommentaare pole.
Loetud: 338 korda.
Miks mulle meeldib näiteks suusatamine, meeldivad ka rattasõit ja jooks, aga mitte jalgpall? Vastuse leiate tänase Õhtulehe tagaküljelt. Kui jalgpall tõmbab ligi selliseid inimesi, kes käituvad nii, nagu Kreeka, Euroopa uue paariariigi meistrivõistlustel, siis see, tunnistagem, räägib väga palju jalgpalli enda kohta.Meenutage eesti vanasõna: ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes sa ise oled. Ehk lahtiseletatult: kui sa tõmbad ligi pöörast pööblit, arulagedat, laamendavat - nad võtsid isegi raudkangid staadionile kaasa! -, siis oled ise samasugune pööbellik, madal, armetu, närune, marodöörlik, destruktiivne. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 16.03.12 14:29.
Kommentaare: (1).
Loetud: 378 korda.
Guarda külakesse ?veitsis jõudsime Münchenist võetud rendiautoga eelmise reede pärastlõunal. Guarda asub mäe otsas 1700 meetri kõrgusel ja hotellis veedetud aja võib kõik vist kanda päevikus reale ? alpituba (seda muidugi kõige lahjemas variandis).Põhjus, miks pilvedele lähemale sai sõidetud, peitus Engadini maratonis, millel pikkust 42 km ja stiiliks vaba. Kunagi sai sõbraga võetud pähe mõte, et Worldloppet Master tuleks ära teha ja Engadin oli sellel teel seitsmendaks tähiseks. Loe edasi.
Pühapäevase Tartu nn jooksumaratoni tulemus on tekitanud kogu Eestis palju küsimusi. Kuidas oli võimalik parandada mullust aega 1:39.42 ligi kuus minutit, 1:33. 56ni, ning kärpida neli aastat tagasi joostud raja isiklikust tippmargist 1:37. 
Tartu nn jooksumaratoni stardis oli mul ainult üks küsimus: kust leida tempomeister, kes jälgib kiirust 4.00-4.05/km. Küsisin seda isegi kõva häälega, aga keegi ei pakkunud ennast välja. 
Juba öö algul tundus olukord kahtlane. Me ei leidnud reisikaaslase Jaanus Laidveega sobivat ööbimiskohta, ei minu hinnangul taskukohast motelli ega telklates vaba telkimiskohta. Nii ei jäänud viimases hädas muud üle, kui hakata sõitma San Rafael Swellis läbi kaljulõhe vanade uraanikaevanduste juurde viivat teed pidi ja otsida selle ääres heledate seinte varjus paik, kus telk püsti panna (foto vasakul). Leitud ööbimiskoht osutus iseenesest maaliliseks, aga järgnevad tunnid väga vaevaliseks. 
Nii suurt mõnu ei ole ma maastikurattasõidust veel kunagi tundnud, ja usun, et enamik teist ka mitte. Olime keeranud reisikaaslase Jaanus Laidveega Green Riveri ja Hanksville?i vaheliselt 24. maanteelt kruusateele (foto paremal), mis viib üle lõputu kõnnumaa 75 km kaugusele The Maze?i, nn Kanada-aluse Ameerika ilmselt kõige eraldatumasse ja metsikumasse kanti Canyonlandsi rahvuspargi lääneosas. Seal võtsime Hans Flat Ranger Stationist, mis on sisuliselt üks treiler kesk eimidagit (foto vasakul), backcountrysse sõitmise loa, mille olin juba mitu kuud tagasi reserveerinud. 
UUS: All lisatud link pildialbumi juurde! «Tere, mehed, kas te maasturitee lõpus meie rattaid ka nägite?» Mehi oli kolm ja nad tulid juba teist korda vastu. Esmalt tulid siis, kui matkasin koos reisikaaslase Jaanus Laidveega Canyonlandsi rahvuspargi The Needlesi piirkonna kõige kaugemasse nurka, Chesleri parki. Ja teist korda, mil oma küsimuse esitasin, siis, kui Chesleri pargist suundusime tagasi sinna, kuhu oma rattad olime jätnud. Ja kust autoga kaugemale edasi sõita ei saa. 
Mõnikord sekkuvad kõrgemad jõud. Kuid nende märguandeid tuleb osata lugeda. Reisikaaslane Jaanus Laidvee rääkis juba mitu päeva, et vaat kui jõuame Eestisse tagasi ja inimesed küsivad, kas Moab Rimi peal käisite ? kuidas sa siis vastad, et ei käinud. Aga Moab Rim ei kuulunud minu plaanidesse. 
Juba selle raja nimi kõlab kurjakuulutavalt ? Hell?s Revenge, Põrgu kättemaks. Moabi maasturiradade autoriteetseim teejuht ütleb otse, et Hell?s Revenge on raske, ohtlikult järskude tõusude ja langustega liivakiviseljandikel ning üle astangute, mis nõuab rehvidelt väga head nakkuvust ja autolt kõrget kliirensit ega ole seega mõeldud algajaile (foto paremal). Kuid me ei kavatsenud koos Jaanus Laidveega Põrgu kättemaksu proovida autoga. Otsustasime oma isiklikud võimed proovile panna ning läksime rajale ratastega. 
Ööbime Jaanus Laidveega Moabis Lazy Lizardi hostelis, kus meil on väike palkmajake (foto paremal), milles on lai nari korraliku madratsi, kahe padja ja voodipesuga, laud kahe tooliga ning radiaator, kui öösel peaks külmaks minema. Moab asub ju kõrbes, ja kõrbes on temperatuuri kõikumised öösel-päeval suured. Me ei maksa selle majakese eest 40 dollaritki, mis on Moabi üks soodsamaid ööbimishindu. Teine koht, mida soovitan, on OK RV Campground, kus meil oli kolm esimest ööd samuti majake, milles oli lisaks radiaatorile isegi külmik, ja too maksis ligi 38 dollarit. 
Lõpuks õnnestus oma silmaga näha ? peaaegu ? ja kõrvaga kuulda, kui neetult ohtlik kant on Moab. Aga pole ka ime, kui kevadeti kogunevad siia maastiku- ja samuti maanteeratturid, maasturite, mootorrataste ja ATVdega sõitjad, kaljuronijad ja igat masti aerutajad. Moabist on saanud tõeline outdoorsi-hullude, seiklus- ja adrenaliiniküttide meka. Aga kuhu sedasorti inimesed kokku kogunevad, seal pole varem või hiljem õnnetustest pääsu. 
Mul soovitati Deadman?s Ridge?i, Surnud mehe aheliku peale rattaga sõitma mitte minna. Mitte tungivalt, aga kohaliku arvamus kõlas, et see on üksjagu tehniline, ja liiati on õhtu lähenemas. Aga kui oled päeva esimeses pooles läbinud Poison Spider Mesa Traili ehk Mürgiämbliku mäe raja, mille kohta kaks Colorado meest olid kaks päeva varem maininud, et see on kohati ohtlik, siis ei saa ju väga tõsiselt võtta manitsusi, et mingi väiksel ja madalal kivisel ahelikul kulgev rada võiks probleeme tekitada. Colorado jõe äärest algav Poison Spider Mesa maastikurattarada kuulub Moabis raskemate hulka. 
Õhtupoolikul läks olukord pinevaks, isegi kriitiliseks. Et asjalood närvesöövaks võiks kiskuda, seda ei osanud küll kuidagi ette näha.Seda enam, et päev algas emotsionaalselt kõrghelistikus. Sõitsime reisikaaslase Jaanus Laidveega autoga Moabist 30 km loodesse Bartlett Washi. 
«Kuule, lõpetame selle sõidu siin ära, pilt on niigi selge!» püüdsin reisikaaslast Jaanus Laidveed veenda. Aga ta ei võtnud mind kuulda. Pigem võttis asja hasardiga. Päeva alustuseks sõitsime piki Colorado jõe kaldapealset Kane Creek Roadi mööda lõunasse, et rünnata Hurrah Passi, mis on Moabi üks jõukohasemaid klassikalisi maasturiteid (foto paremal). 
Ükskord saabus päev, mil tegevusplaanides jõudis järjekord maailmakuulsa Slickrock Bike Trailini. Mõne teooria järgi polevatki see õige maastikurattur, kel Slickrock Bike Trail läbimata. Vähemasti pole ta õige selles mõttes, et pole näinud kõike, mida maastikurattasõidul on pakkuda ? ja ei ole näinud selle ala kõige paremat pakkumist. Päeva esimest poolt alustasime reisikaaslase Jaanus Laidveega väikse d?iibiretkega. 
Maasturitee, mis keris Moabi põhimaantee ääres piki tumepunase liivakõrgendiku külge üles taeva poole, ajas hirmujudinad naha vahele. Esiteks oli tee neetult auklik ja kivine, teiseks järsk ja tolmune ning tagatipuks kõrge-kõrge serva ääres (foto all paremal).Kui poleks Jaanus Laidveed, kellega ma talvel Tartu teatesuusamaratoni ühes võistkonnas sõitsin ? ja keda ma mullu Viru maratonil võitsin, kuigi seda ei taha ta väga meenutada ?, siis sellest mäest poleks ma söandanud üles ronida. Ja ka mitmed eelmiste päevade teed oleks jäänud mul varakult pooleli. 
Ma ei üritanudki varjata, et käed hirmust värisesid. Alustasime esimest tõelist Moabi-päeva linnast ligi 25 km loodes, kui keerasime Mill Canyon Roadile, et sõita Tusheri tunneli juurde. Viimased kilomeetrid enne kohale jõudmist läksid piisavalt hulluks, nii et kui poleks olnud Jaanus Laidveed, kellega kuulusime talvel Tartu suusamaratonil ühte meeskonda, kes julges võtta minust rohkem riske ja kellel on ka suuremaid kogemusi autoroolis, oleksin ammu meie Chevy Terraini tee kõrvale sättinud ja rattaga edasi läinud. Ometi ei lubanud ma tal teed päris lõpuni sõita, sest viimane laskumine oli ikka väga auklik ja kivine ja järsk. 
... ja see juba enne müümist uuesti maha müüa?Et pole võimalik? No kuulge, Ameerikas on kõik võimalik. 
Tuul oli hommikul nii vali, et keerutas Bonneville?i soolatasandikel koguni valgeid pilvi üles. See oli seda üllatavam, et Utah? lääneservas vastu Nevada piiri laiuval maailmakuulsal autode kiirusrekordite püstitamise valgel tasandikul oli pinnas kohati nii niiske, et vesi lausa sillerdas. Kust too tolm küll võis tulla? Jaanus Laidvee, kellega talvel koos Tartu teatesuusamaratoni sõitsime, utsitas, et proovigu ma järele, kas vesi on ka soolane. Ütlesin resoluutselt «ei» ? pole ju mõtet riskida juba Ameerika esimesel treening-, puhkuse ja seiklusnädalal mõnda häda endale külge saada. 
Pidin juba töölt koju siirduma, et pakkuda ootust ja pinget, kust küll järgmine sissekanne võiks tulla, aga siis silmasin värskes Newsweekis hoiatavat infot, millest ei saa jätta häid konkurente teavitamata. Sest kes teab, äkki muidu keeravad arutu ja peamiselt vaid pulssi (sic!) jälgiva treeninguga kogu oma elu nässu. Vastutustundeline inimene peab ju teisi hoiatama, isegi kui nood on rivaalid, kes teda iga hinna eest edestada püüavad. Newsweek annab väikses kastikeses pealkirja "Coitus Interruptus" all teada, et "värske uurimus lisab jalgrattasõidu nende tegevuste ja pahede nimekirja, mis hävitavad teie seksuaalelu". 
Nii kui 17. märtsil jooksma hakkasin, pole siiamaani pidama saanud. Selles mõttes, et mitte ühtki päeva pole jooksmata vahele jäänud. Kaks tosinat trennipäeva ühtejutti ? arvan, et see on isiklik rekord. 
Tänane Eesti Päevaleht avaldab suure leheküljelise graafiku, kus võrdleb, kui palju on reedel ETV ekraanil linastuval põnevussarjal "Alpimaja" seost Andrus Veerpalu dopingujuhtumiga.Eile õhtupoolikul, pärast trenni, lõpetasin seriaali avaosa vaatamise. Salaallikas ERRist, täiesti legitiimne, andis mulle ftp-juurdepääsu esimesele osale. Sest reedel võib mul seriaali vaatamisega kiireks minna - miks, see selgub loodetavasti nädala lõpus. 
Nädalatagune kohtumine spordipsühholoog Aave Hannusega tegi mulle nii mõndagi selgemaks. Ei, ta ei andnud mulle nõu, ja ega võõras nõu suurt imet teekski - sest kõik, mis on võõras, pole omane. Oluline on osata teise inimese jutust endale õiged tähelepanekud ja järeldused teha. (Sel teemal kirjutasin laupäevasesse Postimehe Arterisse põhjaliku loo. 
Eelmise kuu lõpus jooksis pea märkamatult uudisvoost läbi teade, et Ksenija Balta, Andres Oper ja Margus Metstak on lahkunud Keskerakonnast. Igatahes ei tekitanud nende lahkumine peaaegu mingit vastukaja võrreldes selle a?iotaa?iga, kui vähemasti Balta ja Oper Keskerakonnaga liitusid.Miks? Sest eks seda oligi oodata. Algusest peale ei paistnud motiivid, mis neid Keskerakonda viisid, sugugi maailmavaatelised. 
"Nii et tootegi ekraanile ühe skandaalse sarja?" küsisin telefonis pikema sissejuhatuseta ERRi esindajalt Anneli Tõevere-Kaurilt, kes on aastate jooksul mind suurasutuse pressiesindajana alati lahkelt aidanud."Ma ei julge seda sõna tavaliselt kasutada, aga seekord kasutaks küll," vastas ta samasuguse otsekohesusega, nagu olin küsinudki. Ta tunnistas, et on näinud viieosalise sarja esimest osa, ja too mõjus valusalt. Aga ilmselt pahaaimamatult - igatahes sellele ei osanud Tõevere-Kaur põhjendatud seletust anda (kuid selles pole tal mingit süüd) - on ETV sättinud avaosa näitamise ajaks reede, 13. 
ETTEVAATUST: FOTO NÕRGANÄRVILISTELE MITTESOOVITAV!Ei ole Kaia Kanepi ja Mare Porgi kaasus mindki puutumata jätnud. Täna hommikul kohtusin Eestis hinnatud spordipsühholoogiga. Nüüd tean, mis Eesti sportlastele peamiselt muret teeb. Saate ka peagi teada - jälgige ajakirjandust! Aga kogu väärt kraam mu meediatoodangusse ei mahtunud, mõned olulised tõdemused jäid üle. 
Olgu targu öeldud, et järgnev võib mõningaid ?okeerida. Aga kui olete kinos vaadanud "Näljamänge" ("The Hunger Games"), millest Eestis kriitika on kahetsusväärselt loonud mulje kui mingite teismeliste tüdrukute linateosest, ja selle üle veidi sügavamalt järele mõelnud, siis küllap mõistate, et mu järgnevad ettepanekud, kuidas spordivõistlusi publikuhuvi rahuldamiseks elavdada, ei ole sugugi päris laest võetud.Lühidalt, film on sellest, kuidas valitakse loosiga välja kaks tosinat 12-18-aastast noort, sõidutatakse nad pealinna, kus neid uhkelt vastu võetakse, kus neid üles mukitakse ja kus neile õpetust jagatakse, sest neid valmistatakse ette suureks tele?õuks. Täpselt nii, nagu enamikus neis reality-saadetes, olgu nad paksudest, kes peavad tagumiku trimmi tantsima, või peenikestest, kes loodavad saada supermodelliks. 
Liiga lihtsalt lasevad paljud, sealhulgas mõnikord mu kolleegidki, end suusatreener Mati Alaveril teinekord ära rääkida. Ja rääkida see mees oskab! Tal on alati varuks igasuguseid võrdlusi, mis peavad näitama, justkui oleks kõik hästi ja läheks plaanipäraselt - ja isegi paremini, kui väliselt paistab. Üks klassikalisi võtteid on rääkida, kuidas Eesti nüüdsed distantsisõitjad on oma vanuse kohta paremad kui Jaak Mae ja Andrus Veerpalu sama vanalt. Mind see jutt ei veena. 
Huvitavad inimesed juhtisid nädalavahetusel tähelepanu, et Eesti kuulsa endise tippsuusataja Jaak Mae nime juures leidub FISi koduleheküljel märge "Not active. Not allowed - return to competition rule", aga sellegipoolest, vaatamata võistlemist keelavale märkele, osales Mae nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel. Huvitav on see, et Kaspar Kokal ei ole nimetatud märget nime juures, kuigi tema on ju ka tippspordist loobunud, ja Vahur Teppanil ka mitte, mis siis, et temagi on loobunud. Kõige halvemad on olukorrad, kus valitseb selgusetus ja kus tekib põhjust igasugusteks kahtlustusteks. 
Talvise Tartu maratoni eel kohtusin Eesti suusakoondise kauase endise liikmega, kes rääkis, mis küsimus painab norrakaid seoses Andrus Veerpalu positiivse dopinguprooviga. Mu vestluskaaslane viitas ka Norra tippsuusatajale, kelle nime olen paraku unustanud, kuid see polegi tähtis. Tähtis on see, mida norrakas oma küsimusega väljendas. Ta oli nimelt pärinud: "Kas see, mis Veerpaluga juhtus, oli ühekordne, või oli sedasi toimitud juba pikemat aega?"Mina ei ole inimhingede insener. 
Miks mulle meeldib näiteks suusatamine, meeldivad ka rattasõit ja jooks, aga mitte jalgpall? Vastuse leiate tänase Õhtulehe tagaküljelt. Kui jalgpall tõmbab ligi selliseid inimesi, kes käituvad nii, nagu Kreeka, Euroopa uue paariariigi meistrivõistlustel, siis see, tunnistagem, räägib väga palju jalgpalli enda kohta.Meenutage eesti vanasõna: ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes sa ise oled. Ehk lahtiseletatult: kui sa tõmbad ligi pöörast pööblit, arulagedat, laamendavat - nad võtsid isegi raudkangid staadionile kaasa! -, siis oled ise samasugune pööbellik, madal, armetu, närune, marodöörlik, destruktiivne. 
Guarda külakesse ?veitsis jõudsime Münchenist võetud rendiautoga eelmise reede pärastlõunal. Guarda asub mäe otsas 1700 meetri kõrgusel ja hotellis veedetud aja võib kõik vist kanda päevikus reale ? alpituba (seda muidugi kõige lahjemas variandis).Põhjus, miks pilvedele lähemale sai sõidetud, peitus Engadini maratonis, millel pikkust 42 km ja stiiliks vaba. Kunagi sai sõbraga võetud pähe mõte, et Worldloppet Master tuleks ära teha ja Engadin oli sellel teel seitsmendaks tähiseks.