Postitas:
spordiblogi. Aeg: 25.03.13 11:07.
Kommentaare pole.
Loetud: 248 korda.
Need, kes lugesid laupäevases Postimehe Arteris minu usutlust Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professori Sulev Kõksiga, küllap märkasid, kui suureks hindas ta võiduvõimalusi rahvusvahelises spordiarbitraa?is (CAS). «See on kuskil 85-90 protsenti,» pakkus ta. Aga igaks juhuks lisas: «Kuid ma võin täiesti bambusesse panna. »Kes luges mu koostatud materjale eriti hoolega, see ilmselt märkas sedagi, mida ütles võiduvõimaluste kohta Krista Fischer, Eesti geenivaramu vanemteadur, Veerpalu kaitsemeeskonna teadusekspert: «Arvan, et meil on spordiarbitraa?is üsna suured ?ansid. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 23.03.13 16:31.
Kommentaare pole.
Loetud: 200 korda.
Nagu varem lubatud, siis selle nädala krooniks pikk ja põhjalik usutlus mehega Andrus Veerpalu kaitsemeeskonnast. Ja nagu lubatud: suud hakkavad rääkima. Sest esmaspäeval, 25. märtsil peaks ju taas tulema CASi otsus. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 21.03.13 11:54.
Kommentaare pole.
Loetud: 211 korda.
Pidin sadulast maha kukkuma - kui ma oleks muidugi üldse sadulas olnud -, kui kuulsin üht spordipoodi külastanud tuttavalt lugu, mille tunnistajaks tal oli õnn(etus) olla.Tuli üks sportlik mees paari semuga spordipoodi. Tal oli probleem. Ja probleem, nagu pealtnägijad kuulda said - sest sportlik mees ei olnud oma probleemi väljendamisel sugugi mitte tagasihoidlik, vaid müristas nii, et kogu kauplus kajas -, seisnes järgmises. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 20.03.13 10:41.
Kommentaare pole.
Loetud: 223 korda.
Nüüd, kui emotsioonid hakkavad lahtuma, on õige aeg üks eksistentsiaalne asi lahti rääkida.Tartu maratonist oli sõidetud umbes pool võistlusmaad. Käis halastamatu kihutamine, isegi neljandas sajas, kus kulgesin, ei loovutatud ühtki positsiooni võitluseta. Ees kühveldati hooga, taga kühveldati hooga, kõik kühveldasid hoolega. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 18.03.13 09:50.
Kommentaare pole.
Loetud: 188 korda.
Lõppenud nädalavahetusel, kui, nagu täna hommikul uudistevoost märkasin, käisid suusatajad Tartu kesklinnas 100 meetri sprindis mitteametlikku maailmarekordit (selles mõttes, et ametlikult seda ju ei tunnustata) ründamas, võtsin ka ise oma maailmarekordikatse ette. Tõsi, ma ei teinud seda ettekavatsetult nagu need, kes Tartu kesklinna kogunesid, vaid täiesti juhuslikult. Nii et tegemist oli täiesti spontaanse maailmarekordirünnakuga. Algul plaanisin klassikat sõita. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 15.03.13 21:18.
Kommentaare pole.
Loetud: 210 korda.
No mis küsimus see on?! Ikka loodusest! Ikka suuskadel. Eelmise nädala pühapäeval ei suutnud ürgsele kutsele taas vastu panna - no vaadake, mis ma nägin! Viibisin tõepoolest suuskadel kolm ja pool tundi, neist liikumisaega oli 2:32. Arvan, et selle ajaga läbisin umbes 28 km. Kuulus Mullavere mobiilimast, mille järgi leiab kergesti üles Eestimaa ühe parima voore, millel suusatada. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 13.03.13 11:22.
Kommentaare pole.
Loetud: 224 korda.
Nagu jahmatusega selgub, on mõned mehed täiesti kriitikavabalt võtnud omaks Ain-Ivar Tupi ehk dr Holdeni juhtnöörid «Lühhike öppetus ehk marratonimehhe 10 käsku!». Ei, ega see kõik ole vale, mida konkurent kirjutab, aga seal pole kirjas sugugi kõiki peamisi asju. Ehk õpetus on poolik. Siit tuleb oluline täiendus. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 11.03.13 15:56.
Kommentaare pole.
Loetud: 238 korda.
Ei saa aru, kas enamik teist võtab maratone tõesti nii surmtõsiselt, et rajal pole aega paari sõnagi vahetada? Haanjas püüdsin mitme mehega, kellest möödusin või kes minust möödusid, juttu teha, et oleks lõbusam, aga suurem jagu vaatas keskendunud mõrvaripilguga vaid ees jooksvaid suusajälgi. «No näe, ega Peltonen ikka Fischerite vastu saa?» küsisin heatahliku lõbuga ühelt noormehelt, kui pärast viimast korda suusastaadionilt möödumist temast mööda libisesin. Vaikus. «Vaatan, et jõudu paistab päris palju olema,» laususin teisele, kes mulle distantsi viimasel kolmandikul järele jõudis ja mööda üritas minna. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 07.03.13 12:52.
Kommentaare pole.
Loetud: 226 korda.
Esiteks, palju õnne kõigile ? olete valinud lugemiseks hea ja õige materjali! Kuidas see blogi ei saa siis õige ja hea olla, kui siit laenab oma arvamusküljele (sic!) mõtteid ja ka pilte Eesti Päevaleht (vt tänane leht)? On mõnda teist Eesti spordiblogi ka niiviisi autoriteediks tõstetud?Aga vaatame nüüd tänasest ülehomsesse. Kas kujutate ette, milline mõnu ja nauding oleks miinuskraadidega hommikuil pärast päikese tõusu vabas looduses kõval lumekoorikul suusatada? Ainuüksi mõte sellele tekitab mus küsimuse, kas maksab minna laupäeval Haanja maratonile (transporti ka ei ole, nagu tavaliselt) või tasub eelistada lumekoorikul t?illimist.Süda kisub lumekooriku poole. Tõesti, võistlushooaeg on ju põhimõtteliselt läbi, Haanja maraton ei muuda enam midagi, öeldagu selle tulemuse tähtsuse kohta mida tahes. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 05.03.13 14:32.
Kommentaare pole.
Loetud: 251 korda.
Jälle saime kuulda kõlavaid prognoose. Eesti suusaspordi esikõneisik Raul Olle ootas enne MM-võistluste 50 km sõitu, et paar meest võiks pääseda 30 hulka. Huvitav, keda ta silmas pidas? Karel Tammjärve? Tammjärv oli selleks ajaks juba piisavalt näidanud, et MMil ta löögihoos pole. Raido Ränkelit? Noort meest, kelle 50 km ühisstardist sõidu võimed tipptasemel testimata? Algo Kärpi? Meest, kes oli MMi algusajal haigusega maas olnud, ja isegi minusugune harrastaja teab, mida kõigest paaripäevane haigus teeb ? röövib enamiku jõust. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 03.03.13 19:53.
Kommentaare pole.
Loetud: 259 korda.
Laupäeval jäi Tartu dendropargi rada minust kus seda ja teist.Ei, ma ei sõitnud Tallinna maratonile. Ja kohutavalt hea meel on, et ei sõitnud. Olgu peapõhjus pealegi selles, et opereeritud parem põlv ei võimaldanud. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 28.02.13 14:17.
Kommentaare pole.
Loetud: 273 korda.
Eile õhtupimedas tekkis Tartus dendropargis kahel suusatajal, kellest möödusin, küsimus. Küsimus kõlas, et miks ma nii kiiresti sõidan. Aga ma ei sõitnud kiiresti! Sõitsin mõnusalt keskmise kiirusega 16 km/h (lähitud vahemaa jagatud kulunud ajaga). Arvestades seda, mis suusad mul all olid, polnud see mingi märkimisväärne kiirus. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 27.02.13 12:20.
Kommentaare pole.
Loetud: 288 korda.
Eelmise sissekande kommentaaride osa lõpust leidsin arvamusavalduse, mis on selle autorit ja kõiki teisi suusaharrastajaid mahakiskuv. Alusetult mahakiskuv. Seal on kirjas nii:«Me saame aru, et sind [P. P. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 24.02.13 22:06.
Kommentaare pole.
Loetud: 276 korda.
Mis mõte on suusatamisega jätkata? Ma ei räägi Eesti suusatajatest, kes MMil kõrbevad; kes ei näita tulemustes mingit arengut, vaid näitavad pigem taandarengut. Neil pole tõesti suurt mõtet jätkata: nad suusatavad ju selleks, et head tulemust teha (tippspordis ei saa olla teist eesmärki), aga kui seda tulemust juba aastate kaupa ei paista, siis milleks ennast kurnata, kuna tippsport ei ole ühestki otsast tervislik? Räägin siin ikka oma- ja meiesugustest, kellel on palju realistlikumad eesmärgid kui kohalikel tippudel: saada mõnel maratonil paarkümmend kohta ettepoole või säilitada varasem tase või alistada parim naine või Pullerits.Eestis loeb ainult ühe võistluse tulemus ? see on Tartu maraton. Kõik muud jõuproovid, olgu Viru maraton või Haanja maraton, muudest väiksematest võistlustest rääkimata, on vaid eel- või järelmäng Tartu maratonile. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 22.02.13 13:36.
Kommentaare pole.
Loetud: 319 korda.
Vaadates eile telerist, kuidas lõpusirgel ülakehast kõikuv, tasakaalu kaotav ja aeglaste paaristõugetega Kein Einaste, kes päev varem oli ETV intervjuus enesekindlalt ennustanud, et kõik Eesti neli meessprinterit jõuavad MMil veerandfinaali, meenutab oma sõiduasendi ja stiiliga minusuguse harrastaja ponnistusi mingi pika maratoni lõpus, mõtlesin, et ei tea, kas ta on taas kuskil kukkunud, nagu juhtus temaga Vancouveri olümpia kvalifikatsioonisõidus, sest muud seletust, kuidas tippsportlane saab nii ilmetult ja tujutult liikuda, on raske leida.Ei ole kuulnud, et Einaste oleks eile Val di Fiaskos, nagu Postimees tänase lehe esiküljel tabavalt kirjutas, külili lennanud.Aga seda, et kukkumine lööb rivist, kohe valusalt, näitab näitleja Veikko Tääri juhtum Tartu maratonil. Maratoni umbes 6. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 21.02.13 11:32.
Kommentaare pole.
Loetud: 309 korda.
Massiivne raja lõikamine Tartu maratonil vana lasketiiru lähistel on tekitanud laiapõhjalise küsimuse, mis saab neist, kes sohki tegid. Helistasin Indrek Kelgule (sest olen ju ainus, kes siin reporteritööd teeb, mitte kuuldusi ei levita ega niisama lahmi), Klubi Tartu Maraton juhatajale, ja kuulsin järgmist.Kelk rääkis lõikamise kohta, et kui kellelgi oleks tõendusmaterjali, mille põhjal tekitada antud küsimuses sügavam keskustelu, siis ta hea meelega vaataks seda materjali ning seejärel otsustaks. Paraku telepilt selle kohta, kes lõikas, infot ei anna, ja isegi kui kopteril asuv kaamera oleks sohitegemise jäädvustanud, siis seni, kuni lõikajate rinnanumber ei ole kopteripildilt tuvastatav, ei ole tolle materjaliga midagi peale hakata. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 20.02.13 10:10.
Kommentaare pole.
Loetud: 287 korda.
«Sport on üha rohkem meelelahutus,» tõdes Pärnu kolled?i avatud ülikoolis ettevõtlust ja projektijuhtimist õppiv endine tippsuusataja Jaak Mae eilsel esinemisel Vilde tervisekohvikus Tartus.Teie, osutas ta rohkem kui poolesajapealisele kuulajaskonnale, olete minusuguste sportlaste tööandjad.Ja kahe ning kolmveerand tunni pikkuse esinemise lõpus tunnistas, et igas sportlases leidub üksjagu annust edevust. Neis kolmes eelnevas lõigus sisalduv näitab, et minu/ajakirjaniku ja Mae/sportlase vahel ei olegi teab mis suuri erinevusi. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 19.02.13 09:43.
Kommentaare pole.
Loetud: 297 korda.
Küsimus laiale ringile: kelle pildid ilmusid Eesti ajakirjanduses seoses Tartu maratoniga nii päev enne kui päev pärast Tartu maratoni?Lihtne küsimus ju tegelikult, eks ole. Minu pilt ilmus laupäevase Postimehe spordirubriigis ja Jaak Mae pilt Arteri maratoniküljel ning esmaspäeval ilmus nii Mae kui minu pilt Tartu Postimehe maratonikülgedel.Kes vähegi elu tunneb, see teab, et niisugused kokkusattumised ei juhtu juhuslikult. Siin peab olema mingi suurem, laiem ja sügavam tähendus. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 17.02.13 20:44.
Kommentaare pole.
Loetud: 327 korda.
Umbes poolel maal kadusid jalad ühtäkki alt. Radade vahel käis tihe sõelumine, et leida kurvides lühimat trajektoori, ja ühel hetkel haihtus tasakaal. Prantsatasin kahe raja vahel külili. Esimese asjana mõtlesin, et koristan kiiresti suusad ja kepid teistel eest, eks siis näis, mida edasi saab. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 16.02.13 18:24.
Kommentaare pole.
Loetud: 299 korda.
TÄIENDATUD LÕPUS VÄRSKE MÄÄRDEINFOGA! Eile nõudsid mitmed lugejad, kus on maratonieelne sissekanne. Mis sissekanne?! Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv helistas juba neljapäeva hommikupoolikul ja esitas tellimuse, et tulgu laupäevasesse lehte vähemalt 3500-tähemärgiline lugu, mida stardieelsel päeval teha ja kuidas toimida. Täna, nagu näete, on mu lugu lehes. Ülevaade tervele Eesti rahvale, mitte lihtsalt mingi sissekanne. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 15.02.13 11:30.
Kommentaare pole.
Loetud: 285 korda.
Pärast seda, kui olin jaanuri lõpus käinud Eesti endise suusakoondislase Vahur Teppani kutsel rääkimas Tartus Vilde tervisekohvikus oma vürtsikatest kogemustest Eesti (suusa)spordi telgitagustes, kandsid salaallikad jalamaid ette, et kuuldavasti oli olümpiapronksi- ja MM-võistluste hõbemedalimees Jaak Mae tahtnud samuti kohale tulla, et mind kogu Eesti ajakirjanduse tegude eest liistule tõmmata. Aga ilmselt tulid tal muud asjatoimetused vahele.Niipea, kui see info minuni jõudis, valisin Mae numbri ja nõudsin aru, milles küsimus. Vestluse käigus koorus päevavalgele, et Mae peab järgmise nädala teisipäeval, 19. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 14.02.13 12:10.
Kommentaare pole.
Loetud: 338 korda.
Passis fotograaf Riho Lüüs, siinse sissekande fotode autor, Alutaguse maratonil 4-5 km enne lõpujoont pika, võrdlemisi järsu tõusu otsas ja klõpsis pilte. Vaatas ja nägi, kuidas esimeste seas tulid mitmed sitked mehed, kes tõusust paaristõugetega vapralt üles lükkasid. Siis tuli hulganisti neid, kes pidamatute suuskadega kääri üles jooksid (näiteks mina), ja mõned sellised, kellel suusad siiski pidasid ja kes kauni sammuga üles sõitsid, näiteks Eveli Saue ja Hannes Veide (kujutan ette, et ka dr Holden ahk Ain-Ivar Tupp). Keda Lüüs enda hinnangul esimese 300 sõitja hulgas ühtegi ei näinud ? need olid uisustiili kasutajad. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 13.02.13 15:32.
Kommentaare pole.
Loetud: 308 korda.
Tuleb välja, et mu meeleheide Tartu teatemaratoni stardikoridoris, kuhu küll mu Fischeri uisusuusad on jäänud (vt üle-eelmine sissekanne), ei olnudki alusetu. Lugege, milline jahmatav lugu juhtus Tamsalu maratoni stardi eel.Allar Soo, mulluse Tartu maratoni 56. , rääkis mulle, et asetas oma Fischeri auguga uisusuusad umbes pool tundi enne Tamsalu maratoni starti esimese stardigrupi kõige esimesse ritta. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 12.02.13 13:34.
Kommentaare pole.
Loetud: 301 korda.
Kõik, mis seni on kõlanud ? eelmises sissekandes, esmaspäevases Tartu Postimehes ?, on olnud ilus jutt. Nüüd tuleb karm tõde: statistika. Ja arvud, nagu on õpetanud meie suur juht Andrus Ansip (vähemalt selline mõte on tema sõnavõttudest kõlama jäänud), ei valeta. (Kuigi Shakira-nimeline poplaulik on meloodiliselt kuulutanud, et ka puusad ei valeta, ent nagu paaristõukemehed teavad, saab ka puusanõksuta korralikult edasi liikuda, kui ülakehas piisavalt rammu. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 11.02.13 15:30.
Kommentaare pole.
Loetud: 293 korda.
Viru maraton jäi opereeritud põlve hoides sõitmata, Tamsalu maratonil jäi klassikatehnikas teiste uisusammu vastu ponnistades tulemus saamata, Alutaguse maratonil puudus igasugune pidamine ning tuli leppida kohaga teise saja keskel ? mis järgmiseks?Järgmiseks paistis, et teatemaratonil jääb sootuks startimata. Kuigi kõik oli üksipulgi läbi mõeldud. Et tulen pool tundi varem kohale ja kasutan soojenduseks teab-mis-vana-määrdejäänukiga Atomicu uisusuuski. Sest kui neilt võistluseks auguga püss-Fischeritele ümber asuda, tundub psühholoogiline ja tunnetuslik vahe eriti võimas, loomulikult Fischerite kasuks. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 09.02.13 20:51.
Kommentaare pole.
Loetud: 263 korda.
Paljud mehed üle Eesti arvavad, et nad võistlevad tänavu minu kui täiesti terve mehega. Jah, nii mõnelgi teisel on samuti organism kannatanud. Näiteks ühel Alutaguse maratoni esi-20 sõitjal (delikaatseid isikuandmeid ei tohi paraku nimeliselt avaldada; kui mees, kellest jutt, sellega nõus on, siis hea meelega isikustaks selle juhtumi) käis menisk omalt kohalt nii välja, et ta ei saanud jalga sirgekski ajada, aga kui ta juhtus mitme asjaolu juhusliku kokkusattumise tõttu Soome arsti juurde, kes tegi talle süsti, oli tal pärast seda püsti tõustes kogu probleem nagu peoga pühitud ? selge, et vähemasti tema trauma on minu põlvelõikusega võrreldes ajutine olmemure. Kui teil on aga kaks ja pool kuud tagasi põlvest ikkagi kümme sentimeetrist kõhretükki eemaldatud, lisaks sadu väiksemaid, siis see on trauma, millest ei parane eales, ja trauma, mis annab tunda iga päev. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 08.02.13 09:44.
Kommentaare pole.
Loetud: 279 korda.
Olgu kohe öeldud, et Tartu teatemaratonil osalev võistkond PSJJ (Priit Pullerits, Silver Eensaar, Jaanus Laidvee, Indrek Teppo), mullune seitsmes, ei maksa seekord osalemise eest sadat eurot, ei maksa isegi 80 eurot. Nad ei maksa stardimaksu mitte üks sent.«Mis toimub?!!»«Täielik bardakk!»«Mida värki??»Kileda häälega: «See on amoraalne ja ebaeetiline!»«Õiged spordimehed nii ei tee!»Tõrrepõhjahäälega: «Einoo, mõned vennad on ikka täitsa ülbeks läinud. »Kileda häälega: «See on amoraalne ja ebaeetiline!»«Teadagi, Pullerits on [Indrek] Kelgu sõber. Loe edasi.
Postitas:
spordiblogi. Aeg: 06.02.13 10:33.
Kommentaare pole.
Loetud: 264 korda.
Ei saa olla pidevalt enesekeskne ehk alustada kõike iseendast. Vaatame teisi ka. Näiteks Raimo Salla, Tamsalu maratoni kuues mees. Pole tast keegi miskit rääkinud. Loe edasi.
Need, kes lugesid laupäevases Postimehe Arteris minu usutlust Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professori Sulev Kõksiga, küllap märkasid, kui suureks hindas ta võiduvõimalusi rahvusvahelises spordiarbitraa?is (CAS). «See on kuskil 85-90 protsenti,» pakkus ta. Aga igaks juhuks lisas: «Kuid ma võin täiesti bambusesse panna. »Kes luges mu koostatud materjale eriti hoolega, see ilmselt märkas sedagi, mida ütles võiduvõimaluste kohta Krista Fischer, Eesti geenivaramu vanemteadur, Veerpalu kaitsemeeskonna teadusekspert: «Arvan, et meil on spordiarbitraa?is üsna suured ?ansid. 
Nagu varem lubatud, siis selle nädala krooniks pikk ja põhjalik usutlus mehega Andrus Veerpalu kaitsemeeskonnast. Ja nagu lubatud: suud hakkavad rääkima. Sest esmaspäeval, 25. märtsil peaks ju taas tulema CASi otsus. 
Pidin sadulast maha kukkuma - kui ma oleks muidugi üldse sadulas olnud -, kui kuulsin üht spordipoodi külastanud tuttavalt lugu, mille tunnistajaks tal oli õnn(etus) olla.Tuli üks sportlik mees paari semuga spordipoodi. Tal oli probleem. Ja probleem, nagu pealtnägijad kuulda said - sest sportlik mees ei olnud oma probleemi väljendamisel sugugi mitte tagasihoidlik, vaid müristas nii, et kogu kauplus kajas -, seisnes järgmises. 
Nüüd, kui emotsioonid hakkavad lahtuma, on õige aeg üks eksistentsiaalne asi lahti rääkida.Tartu maratonist oli sõidetud umbes pool võistlusmaad. Käis halastamatu kihutamine, isegi neljandas sajas, kus kulgesin, ei loovutatud ühtki positsiooni võitluseta. Ees kühveldati hooga, taga kühveldati hooga, kõik kühveldasid hoolega. 
Mäletan seda päeva liigagi selgelt. Oli reede. Väljas oli ilus päikseline ilm. Nädalalõpp paistis. 
Lõppenud nädalavahetusel, kui, nagu täna hommikul uudistevoost märkasin, käisid suusatajad Tartu kesklinnas 100 meetri sprindis mitteametlikku maailmarekordit (selles mõttes, et ametlikult seda ju ei tunnustata) ründamas, võtsin ka ise oma maailmarekordikatse ette. Tõsi, ma ei teinud seda ettekavatsetult nagu need, kes Tartu kesklinna kogunesid, vaid täiesti juhuslikult. Nii et tegemist oli täiesti spontaanse maailmarekordirünnakuga. Algul plaanisin klassikat sõita. 
No mis küsimus see on?! Ikka loodusest! Ikka suuskadel. Eelmise nädala pühapäeval ei suutnud ürgsele kutsele taas vastu panna - no vaadake, mis ma nägin! Viibisin tõepoolest suuskadel kolm ja pool tundi, neist liikumisaega oli 2:32. Arvan, et selle ajaga läbisin umbes 28 km. Kuulus Mullavere mobiilimast, mille järgi leiab kergesti üles Eestimaa ühe parima voore, millel suusatada. 
... ehk õnn soosib tugevaid. 
Nagu jahmatusega selgub, on mõned mehed täiesti kriitikavabalt võtnud omaks Ain-Ivar Tupi ehk dr Holdeni juhtnöörid «Lühhike öppetus ehk marratonimehhe 10 käsku!». Ei, ega see kõik ole vale, mida konkurent kirjutab, aga seal pole kirjas sugugi kõiki peamisi asju. Ehk õpetus on poolik. Siit tuleb oluline täiendus. 
Ei saa aru, kas enamik teist võtab maratone tõesti nii surmtõsiselt, et rajal pole aega paari sõnagi vahetada? Haanjas püüdsin mitme mehega, kellest möödusin või kes minust möödusid, juttu teha, et oleks lõbusam, aga suurem jagu vaatas keskendunud mõrvaripilguga vaid ees jooksvaid suusajälgi. «No näe, ega Peltonen ikka Fischerite vastu saa?» küsisin heatahliku lõbuga ühelt noormehelt, kui pärast viimast korda suusastaadionilt möödumist temast mööda libisesin. Vaikus. «Vaatan, et jõudu paistab päris palju olema,» laususin teisele, kes mulle distantsi viimasel kolmandikul järele jõudis ja mööda üritas minna. 
Esiteks, palju õnne kõigile ? olete valinud lugemiseks hea ja õige materjali! Kuidas see blogi ei saa siis õige ja hea olla, kui siit laenab oma arvamusküljele (sic!) mõtteid ja ka pilte Eesti Päevaleht (vt tänane leht)? On mõnda teist Eesti spordiblogi ka niiviisi autoriteediks tõstetud?Aga vaatame nüüd tänasest ülehomsesse. Kas kujutate ette, milline mõnu ja nauding oleks miinuskraadidega hommikuil pärast päikese tõusu vabas looduses kõval lumekoorikul suusatada? Ainuüksi mõte sellele tekitab mus küsimuse, kas maksab minna laupäeval Haanja maratonile (transporti ka ei ole, nagu tavaliselt) või tasub eelistada lumekoorikul t?illimist.Süda kisub lumekooriku poole. Tõesti, võistlushooaeg on ju põhimõtteliselt läbi, Haanja maraton ei muuda enam midagi, öeldagu selle tulemuse tähtsuse kohta mida tahes. 
Jälle saime kuulda kõlavaid prognoose. Eesti suusaspordi esikõneisik Raul Olle ootas enne MM-võistluste 50 km sõitu, et paar meest võiks pääseda 30 hulka. Huvitav, keda ta silmas pidas? Karel Tammjärve? Tammjärv oli selleks ajaks juba piisavalt näidanud, et MMil ta löögihoos pole. Raido Ränkelit? Noort meest, kelle 50 km ühisstardist sõidu võimed tipptasemel testimata? Algo Kärpi? Meest, kes oli MMi algusajal haigusega maas olnud, ja isegi minusugune harrastaja teab, mida kõigest paaripäevane haigus teeb ? röövib enamiku jõust. 
Laupäeval jäi Tartu dendropargi rada minust kus seda ja teist.Ei, ma ei sõitnud Tallinna maratonile. Ja kohutavalt hea meel on, et ei sõitnud. Olgu peapõhjus pealegi selles, et opereeritud parem põlv ei võimaldanud. 
Eile õhtupimedas tekkis Tartus dendropargis kahel suusatajal, kellest möödusin, küsimus. Küsimus kõlas, et miks ma nii kiiresti sõidan. Aga ma ei sõitnud kiiresti! Sõitsin mõnusalt keskmise kiirusega 16 km/h (lähitud vahemaa jagatud kulunud ajaga). Arvestades seda, mis suusad mul all olid, polnud see mingi märkimisväärne kiirus. 
Eelmise sissekande kommentaaride osa lõpust leidsin arvamusavalduse, mis on selle autorit ja kõiki teisi suusaharrastajaid mahakiskuv. Alusetult mahakiskuv. Seal on kirjas nii:«Me saame aru, et sind [P. P. 
Mis mõte on suusatamisega jätkata? Ma ei räägi Eesti suusatajatest, kes MMil kõrbevad; kes ei näita tulemustes mingit arengut, vaid näitavad pigem taandarengut. Neil pole tõesti suurt mõtet jätkata: nad suusatavad ju selleks, et head tulemust teha (tippspordis ei saa olla teist eesmärki), aga kui seda tulemust juba aastate kaupa ei paista, siis milleks ennast kurnata, kuna tippsport ei ole ühestki otsast tervislik? Räägin siin ikka oma- ja meiesugustest, kellel on palju realistlikumad eesmärgid kui kohalikel tippudel: saada mõnel maratonil paarkümmend kohta ettepoole või säilitada varasem tase või alistada parim naine või Pullerits.Eestis loeb ainult ühe võistluse tulemus ? see on Tartu maraton. Kõik muud jõuproovid, olgu Viru maraton või Haanja maraton, muudest väiksematest võistlustest rääkimata, on vaid eel- või järelmäng Tartu maratonile. 
Vaadates eile telerist, kuidas lõpusirgel ülakehast kõikuv, tasakaalu kaotav ja aeglaste paaristõugetega Kein Einaste, kes päev varem oli ETV intervjuus enesekindlalt ennustanud, et kõik Eesti neli meessprinterit jõuavad MMil veerandfinaali, meenutab oma sõiduasendi ja stiiliga minusuguse harrastaja ponnistusi mingi pika maratoni lõpus, mõtlesin, et ei tea, kas ta on taas kuskil kukkunud, nagu juhtus temaga Vancouveri olümpia kvalifikatsioonisõidus, sest muud seletust, kuidas tippsportlane saab nii ilmetult ja tujutult liikuda, on raske leida.Ei ole kuulnud, et Einaste oleks eile Val di Fiaskos, nagu Postimees tänase lehe esiküljel tabavalt kirjutas, külili lennanud.Aga seda, et kukkumine lööb rivist, kohe valusalt, näitab näitleja Veikko Tääri juhtum Tartu maratonil. Maratoni umbes 6. 
Massiivne raja lõikamine Tartu maratonil vana lasketiiru lähistel on tekitanud laiapõhjalise küsimuse, mis saab neist, kes sohki tegid. Helistasin Indrek Kelgule (sest olen ju ainus, kes siin reporteritööd teeb, mitte kuuldusi ei levita ega niisama lahmi), Klubi Tartu Maraton juhatajale, ja kuulsin järgmist.Kelk rääkis lõikamise kohta, et kui kellelgi oleks tõendusmaterjali, mille põhjal tekitada antud küsimuses sügavam keskustelu, siis ta hea meelega vaataks seda materjali ning seejärel otsustaks. Paraku telepilt selle kohta, kes lõikas, infot ei anna, ja isegi kui kopteril asuv kaamera oleks sohitegemise jäädvustanud, siis seni, kuni lõikajate rinnanumber ei ole kopteripildilt tuvastatav, ei ole tolle materjaliga midagi peale hakata. 
«Sport on üha rohkem meelelahutus,» tõdes Pärnu kolled?i avatud ülikoolis ettevõtlust ja projektijuhtimist õppiv endine tippsuusataja Jaak Mae eilsel esinemisel Vilde tervisekohvikus Tartus.Teie, osutas ta rohkem kui poolesajapealisele kuulajaskonnale, olete minusuguste sportlaste tööandjad.Ja kahe ning kolmveerand tunni pikkuse esinemise lõpus tunnistas, et igas sportlases leidub üksjagu annust edevust. Neis kolmes eelnevas lõigus sisalduv näitab, et minu/ajakirjaniku ja Mae/sportlase vahel ei olegi teab mis suuri erinevusi. 
Küsimus laiale ringile: kelle pildid ilmusid Eesti ajakirjanduses seoses Tartu maratoniga nii päev enne kui päev pärast Tartu maratoni?Lihtne küsimus ju tegelikult, eks ole. Minu pilt ilmus laupäevase Postimehe spordirubriigis ja Jaak Mae pilt Arteri maratoniküljel ning esmaspäeval ilmus nii Mae kui minu pilt Tartu Postimehe maratonikülgedel.Kes vähegi elu tunneb, see teab, et niisugused kokkusattumised ei juhtu juhuslikult. Siin peab olema mingi suurem, laiem ja sügavam tähendus. 
Umbes poolel maal kadusid jalad ühtäkki alt. Radade vahel käis tihe sõelumine, et leida kurvides lühimat trajektoori, ja ühel hetkel haihtus tasakaal. Prantsatasin kahe raja vahel külili. Esimese asjana mõtlesin, et koristan kiiresti suusad ja kepid teistel eest, eks siis näis, mida edasi saab. 
TÄIENDATUD LÕPUS VÄRSKE MÄÄRDEINFOGA! Eile nõudsid mitmed lugejad, kus on maratonieelne sissekanne. Mis sissekanne?! Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv helistas juba neljapäeva hommikupoolikul ja esitas tellimuse, et tulgu laupäevasesse lehte vähemalt 3500-tähemärgiline lugu, mida stardieelsel päeval teha ja kuidas toimida. Täna, nagu näete, on mu lugu lehes. Ülevaade tervele Eesti rahvale, mitte lihtsalt mingi sissekanne. 
Pärast seda, kui olin jaanuri lõpus käinud Eesti endise suusakoondislase Vahur Teppani kutsel rääkimas Tartus Vilde tervisekohvikus oma vürtsikatest kogemustest Eesti (suusa)spordi telgitagustes, kandsid salaallikad jalamaid ette, et kuuldavasti oli olümpiapronksi- ja MM-võistluste hõbemedalimees Jaak Mae tahtnud samuti kohale tulla, et mind kogu Eesti ajakirjanduse tegude eest liistule tõmmata. Aga ilmselt tulid tal muud asjatoimetused vahele.Niipea, kui see info minuni jõudis, valisin Mae numbri ja nõudsin aru, milles küsimus. Vestluse käigus koorus päevavalgele, et Mae peab järgmise nädala teisipäeval, 19. 
Passis fotograaf Riho Lüüs, siinse sissekande fotode autor, Alutaguse maratonil 4-5 km enne lõpujoont pika, võrdlemisi järsu tõusu otsas ja klõpsis pilte. Vaatas ja nägi, kuidas esimeste seas tulid mitmed sitked mehed, kes tõusust paaristõugetega vapralt üles lükkasid. Siis tuli hulganisti neid, kes pidamatute suuskadega kääri üles jooksid (näiteks mina), ja mõned sellised, kellel suusad siiski pidasid ja kes kauni sammuga üles sõitsid, näiteks Eveli Saue ja Hannes Veide (kujutan ette, et ka dr Holden ahk Ain-Ivar Tupp). Keda Lüüs enda hinnangul esimese 300 sõitja hulgas ühtegi ei näinud ? need olid uisustiili kasutajad. 
Tuleb välja, et mu meeleheide Tartu teatemaratoni stardikoridoris, kuhu küll mu Fischeri uisusuusad on jäänud (vt üle-eelmine sissekanne), ei olnudki alusetu. Lugege, milline jahmatav lugu juhtus Tamsalu maratoni stardi eel.Allar Soo, mulluse Tartu maratoni 56. , rääkis mulle, et asetas oma Fischeri auguga uisusuusad umbes pool tundi enne Tamsalu maratoni starti esimese stardigrupi kõige esimesse ritta. 
Kõik, mis seni on kõlanud ? eelmises sissekandes, esmaspäevases Tartu Postimehes ?, on olnud ilus jutt. Nüüd tuleb karm tõde: statistika. Ja arvud, nagu on õpetanud meie suur juht Andrus Ansip (vähemalt selline mõte on tema sõnavõttudest kõlama jäänud), ei valeta. (Kuigi Shakira-nimeline poplaulik on meloodiliselt kuulutanud, et ka puusad ei valeta, ent nagu paaristõukemehed teavad, saab ka puusanõksuta korralikult edasi liikuda, kui ülakehas piisavalt rammu. 
Viru maraton jäi opereeritud põlve hoides sõitmata, Tamsalu maratonil jäi klassikatehnikas teiste uisusammu vastu ponnistades tulemus saamata, Alutaguse maratonil puudus igasugune pidamine ning tuli leppida kohaga teise saja keskel ? mis järgmiseks?Järgmiseks paistis, et teatemaratonil jääb sootuks startimata. Kuigi kõik oli üksipulgi läbi mõeldud. Et tulen pool tundi varem kohale ja kasutan soojenduseks teab-mis-vana-määrdejäänukiga Atomicu uisusuuski. Sest kui neilt võistluseks auguga püss-Fischeritele ümber asuda, tundub psühholoogiline ja tunnetuslik vahe eriti võimas, loomulikult Fischerite kasuks. 
Paljud mehed üle Eesti arvavad, et nad võistlevad tänavu minu kui täiesti terve mehega. Jah, nii mõnelgi teisel on samuti organism kannatanud. Näiteks ühel Alutaguse maratoni esi-20 sõitjal (delikaatseid isikuandmeid ei tohi paraku nimeliselt avaldada; kui mees, kellest jutt, sellega nõus on, siis hea meelega isikustaks selle juhtumi) käis menisk omalt kohalt nii välja, et ta ei saanud jalga sirgekski ajada, aga kui ta juhtus mitme asjaolu juhusliku kokkusattumise tõttu Soome arsti juurde, kes tegi talle süsti, oli tal pärast seda püsti tõustes kogu probleem nagu peoga pühitud ? selge, et vähemasti tema trauma on minu põlvelõikusega võrreldes ajutine olmemure. Kui teil on aga kaks ja pool kuud tagasi põlvest ikkagi kümme sentimeetrist kõhretükki eemaldatud, lisaks sadu väiksemaid, siis see on trauma, millest ei parane eales, ja trauma, mis annab tunda iga päev. 
Olgu kohe öeldud, et Tartu teatemaratonil osalev võistkond PSJJ (Priit Pullerits, Silver Eensaar, Jaanus Laidvee, Indrek Teppo), mullune seitsmes, ei maksa seekord osalemise eest sadat eurot, ei maksa isegi 80 eurot. Nad ei maksa stardimaksu mitte üks sent.«Mis toimub?!!»«Täielik bardakk!»«Mida värki??»Kileda häälega: «See on amoraalne ja ebaeetiline!»«Õiged spordimehed nii ei tee!»Tõrrepõhjahäälega: «Einoo, mõned vennad on ikka täitsa ülbeks läinud. »Kileda häälega: «See on amoraalne ja ebaeetiline!»«Teadagi, Pullerits on [Indrek] Kelgu sõber. 
Ei saa olla pidevalt enesekeskne ehk alustada kõike iseendast. Vaatame teisi ka. Näiteks Raimo Salla, Tamsalu maratoni kuues mees. Pole tast keegi miskit rääkinud.