Pullerits: Millega olümpia suurt nördimust tekitab?
Postitas:
spordiblogi.
Aeg: 06.08.12 20:33.
Kommentaare pole.
«Soomes on nii palju eestlasi... et vähemalt Põhja-Baltikumist pärit sääsed saavad süüa kodumaist liha!!!»
See on peaagu sõna-sõnaline parafraas Kreeka kergejõustiklanne Voula Papachristou ütlemisest, mille pärast Kreeka spordijuhid teda Londoni olümpiale ei lubanud.
I?ll paraphrase Papachristou?s sentence below in English so that all the world, which seems to have gone insane and crazy, can see and understand that there was nothing controversial about it, and the decision to expel her from the Greek Olympic team was wildly unjust and sheepish and ridiculous.
«With so many Estonians [Africans] in Finland [Greece]... at least the Northern Baltic [West Nile] mosquitoes will eat homemade food!!!»
Nagu te nüüd aru saate, kui olen Papachristou lause lokaliseerinud ehk kohalikustanud, siis ei olnud seal mitte midagi sellist, mille eest tulnuks teda karistada. Ja kui keegi arvab vastupidist, eks siis tehku esildis Klubi Tartu Maratonile või Estoloppeti korraldajatele, et mind sissekande kõige esimese lause pärast sel ja järgmisel hooajal nende korraldatavate ürituste starti ei lubataks.
Tahaks näha, kuidas selline esildis läbi läheb ja heakskiidu saab!
Veelgi arulagedam lugu juhtus olümpia sõudmisvõistlustel, kus Saksamaa olümpiakoondisesse kuuluv naissõudja sunniti Londonist lahkuma seoses kuulujuttudega, et tal on suhe tuntud paremäärmuslasega. See on juba klassikaline stalinism ja hungveipinglus, kus inimesi mõistetakse süüdi ja karistatakse nende lähedaste tegude, veelgi hullem ? nonde poliitiliste seisukohtade eest.
Paneme ka selle olümpiaidiootsuse kohalikku konteksti. Ma olen suhelnud Eesti ajakirjanduses inimestega, kes on avaldanud arvamust, et Afganistanile tulnuks pärast 9/11 sündmusi visata aatompomm, ja kes on öelnud, et tal pole sellest sooja ega külma, kui kaltsupead üksteist õhku lasevad. Parajalt äärmuslikud - kas just parem-, aga võib-olla vasakäärmuslikud - seisukohad, kas pole? Ja need ütlejad, olgu lisatud, ei ole Eesti ajakirjanduses mingid reatöötajad.
Mis siis nüüd järgnema peaks? Kui võtta malli Londoni olümpiast, tuleks sundida mind loobuma osalemast Klubi Tartu Maraton korraldatavatel üritustel ja samuti Estoloppeti maratonisarjas.
Tahaks näha, kes ja kuidas mind neist loobuma sunnib!
Kas saate nüüd aru, kui nõrk, allaheitlik, debiilne on Lääne ühiskond ja kui stalinistlikud on seal valitsevad hoiakud? Kõige tobedam on see, et kõige selle lolluse taustal projitseerib Lääs muule maailmale, et stalinistlikult käitudes oleks tal justkui moral high ground ehk moraalne püha õigus.
Vaatasin meeste 10 000 meetri jooksu autasustamist. Ma ei saa aru, mida tegi seal nn lilleneiuna peakattes naine, kui isegi moraalselt pankrotistuvas Euroopas on seni valdavad hoiakud ? näiteks kehkadiveilikul Prantsusmaal ?, et pearätil kui religioossel-poliitilisel sümbolil ei peaks olema avalikul areenil kohta. Kas korraldajad ei leidnud tõesti ühtegi teist mosleminaist, kes pearätti ei kannaks? Juhin nende tähelepanu tõsiasjale, et Maroko 400 meetri tõkkejooksja, Los Angelse olümpiavõitja Nawal El Moutawakel, kellega olin 1980. aastate lõpus kirjavahetuses, ei pannud küll Londonis autasustamistseremoonial mingit rätti pähe.
Mind hämmastas, et Eesti spordireporterid Helar Osila ja Madis Kallas ei teinud 10 000 meetri jooksu lõpus ega autasustamisel märkamagi, et mustade meeste trumpalal sai teise koha valgemast valgem mees, ameeriklane Galen Rupp. Nende jaoks polnud see märkimisväärne, et üle pika-pika aja suutis valge mees Aafrika neegritega võidu joosta ja enamikku neist võitagi. Milline ebaprofessionaalsus! Või olid nad saanud Tallinna Briti saatkonnast olümpiaeelset koolitust, et igasugused viited nahavärvile on tungivalt mittesoovitavad (seda eriti arvestades, kui palju on Suurbritannia kergejõustikukoondises igasuguseid värvilisi)?
Vahelduseks ka üks puhtsportlik remark. Kas panite tähele, kuidas naiste 400 meetri jooksus kavaldas ameeriklanna Sanya Richards-Ross kuuendal rajal üle valge maailma ainsa lootuse, viiendal rajal startinud hooaja edetabelijuhi venelanna Antonina Krivo?apka? Richards-Ross alustas väga kiirelt, ent ikkagi püüdis Krivo?apka ta avakurvi järel kinni, seejärel lasi ameeriklanna tempo alla, aga venelanna kihutas täiega edasi ja tagakurvi keskel oli selge, et lõpuks tal enam jõudu ei jätku ? ta jooksis end suure hurraaga kinni. Kuues koht, nagu pärast näha, pani ta pisaraid valama ? mitte ei toonud naeru suule nagu Märt Israelile, kui ta pärast kettaheites põrumist Anu Sääritsale intervjuud andis.
Eesti jaoks seni kurb olümpia ? «ma ei kuulnud stardipauku», «ma ei saanud sööki kätte» jne ? oleks juba praegu veidi rõõmsam, kui Eesti spordi- ja kergejõustikujuhid oleks näidanud söakust ja oleks veidigi konstruktiivselt suhtunud minu kahe aasta tagusesse ettepanekusse. Lugege, kui hämmastavalt ettenägelik see oli! Nüüd on aga hilja kahetseda, et suurepärane medalivõimalus käest lasti. ****** Bonneville Salt Flats, taamal Silver Island Mountains, Utah. 15. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 1: Uue blondeeritud lühikese soenguga venelanna Antonina Krivo?apka alustab Londoni olümpial 400 meetri jooksu finaali kõige kiiremini. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix Fotod 2 ja 3: Ameeriklane Galen Rupp (vasakul) saab 10 000 meetri jooksus Somaalia päritolu, kuid Suurbritanniat esindava Mohamed Farah' (paremal) järel teise koha. Fotode autor: AFP/Scanpix Foto 4: 400 meetri jooksu hooaja edetabelijuht venelanna Antonina Krivo?apka on pettunud, et jäi olümpiafinaalis alles kuuendaks. Foto autor: AP/Scanpix
